Kommenteeri

Minu rataste lugu - Eerik Ülevain

Teises oma varustuse tutvustamise osas selgub, kuidas Eerik Ülevain juhuslikult kohtus oma truu kaaslase Radon Vaillant nimelise rattaga - ühe mehe põrsas kotis ostmine osutus teisele väga õigeks sõiduvahendiks.
Mul on tegelikult kaks ratast, üks igivana maastikukõlbulik (veel) Scott Voltage YZ3 ning maanteede vallutaja Radon Vaillant Ultegra. Viimasest tahaksingi rääkida. Kuna tegemist ei ole väga laialt levinud rattamargiga (nagu Scott või Merida näiteks), siis uudistavaid pilke ja küsimusi ratta kohta olen saanud kaastreenijatelt palju kordi.

Minu kohtumine rattaga oli pigem juhuslik. Kes pole Radoni nimest midagi kuulnud, siis tegu on Saksa veebipoes müüdava rattaga. Ei kõla kuigi usaldustäratavana eks?

Tegelikult ma ei ole julgenud osta veebist ratast, kuna see tundub ikka sellise „põrsas kotis“ ostmisena. Tahaks ikka enne ostu ratast näha, katsuda ja proovisõitu teha.
Oli 2015. aasta lõpp ning ma soovisin oma esimese maanteeratta (Scott Speedster S30) pealt edasi liikuda. Üks kindel soov oli, et peab olema karbonraam ning võimalusel ka Ultegra seeria jupid. Vaatasin nii uusi kui ka kasutatud rattaid ning siis jäi silma Veloclubbersi foorumis müüdav väga vähe kasutatud Radon Vaillant. Kuigi müüja asus Tartus, siis piltidelt nägi ratas nii hea välja, et otsustasin Tallinnast kohale sõita.

Selgus, et omanik oli ratta endale Saksamaalt tellinud, aga oli raami suuruse valimisel puusse pannud ja nüüd soovis ta selle maha müüa ja endale õige suurusega ratas tellida. Ratas oli omaniku käes läbinud napid 300 km. Rattal kasutusjälgi ei olnud.
Tegin paar väikest tiiru ja tundus väga õige olevat. 2015. aasta lõpus kõlasid karbonraam, alla 8 kg kaaluv ratas ja Ultegra 6800 seeria jupid ikka väga magusalt mulle.
Nüüdseks olen selle rattaga läbinud juba üle 27 000 kilomeetri. Oleme koos näinud külma ja kuuma, vihma ja tuult, suurtel kiirustel laskumisi ja rahulikke tiksumisi promenaadidel. Ratas on käinud korralises hoolduses ning peab tunnustama Ultegra juppide kvaliteeti, sest nii käikarid kui hammakad on originaalid.

Suurematest muudatustest ostsin 2018. aastal Stages võimsusanduri, lisaks 11-32 kasseti ja 6800-GS käiguvaheti (mägede jaoks) ja vahetasin ära jooksud. Originaalis olid all Mavic Cosmic jooksud, mille vahetasin välja Noname custom made jooksude vastu, mille komplekt lausa 350 grammi kergem. Lisaks eelmisel aasta läks vahetusse sadul. Originaalis oli Selle Italia SLR sadul. Uueks sai valitud Pro logo Dimension 143.
2019. aasta suvel vahetasin Conti 4000 clincher kummid välja Conti 5000 tubeless vastu ning need on mind teeninud väga hästi nii Eestis kui välismaal. Lisavarustuse poolelt hankisin 2017. aastal Garmin 520 rattakompuutri.

Selle rattaga on mul väga emotisooniderikas minevik - olen sõitnud lisaks treeningutele ka palju rattarallisid ja hommikuveeremisi ning ka näiteks korduvalt osalenud Tahtejõu Tuuril, sõitnud lisaks Eestile veel Lätis, Soomes, Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal.

Pikim distants ühe päevaga sellel rattal on 408,9 km, kolme päevaga 1000 km, enim tõusumeetreid ühes päevas 4500 (L'Etape du Tour 2019 võistluse raames) ja suurim kiirus 89,6 km/h.
Teada on, et uus ratas annab motivatsiooni ning Radon on andnud mulle tahet sõita igal aastal jälle natuke enam kui eelneval aastal.

Mingi hetk aga tuleb mul teha valik ning astuda samm edasi elektroonilise käiguvaheti, ketaspidurite ja karbonjooksude suunas. Mõned valikud on igatahes juba silmapiiril.
Aga seniks teenib praegune ratas veel hästi mind. Korraline pesu ja vahatamine tagab veel praegugi hea välimuse.

Lisa kommentaar

Email again: